Ani Plastic ni Akɛtsuɔ Nii Ekoŋŋ lɛ He Hiɛ Shishinumɔ?

Yɛ be mli ni afee plastic kɛ plastic nibii yɛ afii ohai ni eho lɛ mli lɛ, ekɛ yelikɛbuamɔi wuji kɛ hejɔɔmɔ ni bɛ naagbee eba adesa nifeemɔ kɛ shihilɛ mli. Yɛ nakai beaŋ nɔŋŋ lɛ, plastic ni afiteɔ babaoo lɛ hu kɛ nɔnyɛɛ babaoo baa shihilɛ ni yɔɔ jɛmɛ lɛ nɔ. Efɔɔɔ kaa akɛ akɛtsuɔ nii ekoŋŋ. Taakɛ maŋsɛɛ adafitswaa woji tsɔɔ lɛ, jeee be fɛɛ be nibii ni afite lɛ ni akɛtsuɔ nii ekoŋŋ lɛ haa wala hee ni akɛhaa plastic nibii lɛ. Nɔ ni tamɔɔɔ enɛ lɛ, plastic miigbe adesai fiofio...

Nɔ ni jɛɔ plastic ni akɛtsuɔ nii ekoŋŋ lɛ mli baa naagbee lɛ jeee nɔ ni yɔɔ mlɛo tamɔ mɛi babaoo susuɔ lɛ. John HOCEVAR, ni ji ŋshɔ mli nibii ahe nilelɔ ko ni tsuɔ nii yɛ U.S. green and peaceful gbɛjianɔtoo lɛ mli lɛ kɛɛ akɛ, etamɔ nɔ ni plastic nibii ni akɛtsuɔ nii ekoŋŋ lɛ haŋ wala hee. Yɛ anɔkwale mli lɛ, yɛ naagbee lɛ, yɛ naagbee lɛ, yɛ naagbee lɛ, plastic nibii ni afite lɛ mlijaa 8.4 pɛ ji nɔ ni akɛtsu nii ekoŋŋ.

Plastic babaoo yɛ, ni eko fɛɛ eko yɛ sui srɔtoi kɛ sɛɛnamɔ ni yɔɔ he akɛ akɛtsuɔ nii ekoŋŋ. Plastic henɔi fioo komɛi pɛ ji nɔ ni akɛtsuɔ nii ekoŋŋ ni akɛtsuɔ nii ekoŋŋ. Nibii krokomɛi ahe jara faaa, ni kɛ́ akɛtsu nii ekoŋŋ lɛ, shika helɛtemɔ he ehiaaa. Enɛ baanyɛ akɔ plastic henɔ, nibii ni akɛtsuɔ nii lɛ diɛŋtsɛ dalɛ kɛ bɔ ni eyɔɔ ha, kɛ shihilɛ ni yɔɔ jeŋ muu fɛɛ nibii ni akɛtsuɔ nii ekoŋŋ lɛ ahe jarayeli lɛ he. Plastic ni sɛɛnamɔ bɛ he loo sɛɛnamɔ bɛ he lɛ ji nɔ ni abaanyɛ afu, abote shihilɛ mli loo ashã. Titri lɛ niyenii komɛi ni akɛwoɔ kotoku mli, .
Akɛ plastic ni yɔɔ fãi srɔtoi fee. Enɛ tsɔɔ akɛ, akɛ plastic kɛ nibii krokomɛi (tamɔ foil loo kaadi) ebɔ he. Akɛ nɔkwɛmɔ nɔ lɛ, anyɛɛɛ akɛ nibii babaoo ni anuɔ ni mli edɔ (tamɔ Starbucks Coffee Cup) lɛ atsu nii ekoŋŋ loo afite ejaakɛ akɛ plastic bibioo ko ehà wolo lɛ nɔ. Kɛji akɛ akɛ plastic kɛ nɔ kroko fata he ni efee plastic ni yɔɔ fãi srɔtoi lɛ, eshwɛ fioo ni abaanyɛ akɛtsu nii ekoŋŋ.

Esa akɛ akadi akɛ jeee plastic nibii fɛɛ ji ekome. Yibɔ ni yɔɔ okadi ni yɔɔ koŋ etɛ ni yɔɔ plastic lɛ shishi lɛ nɔ lɛ tsɔɔ bɔ ni plastic lɛ tsuɔ nii ekoŋŋ ehaa. Yɛ jwɛi ni akɛtsuɔ nii ekoŋŋ lɛ he nitsumɔhe lɛ, akɛ plastic jwɛi lɛ toɔ yibɔi nɛɛ ahe (7 digital grades fɛɛ) ni akadi lɛ. Bɔ ni plastic nibii ni yɔɔ dijitaal grades ni nɔ kwɔ, akɔntaabuu ni kɔɔ he, kɛ plastic nibii ni afite ni yɔɔ dijitaal ŋtayaa ni nɔ kwɔ lɛ ahe nitsumɔ ni akɛtsuɔ nii ekoŋŋ lɛ mli wa ha lɛ ji nɔ ni heɔ wɔhe. 69% ni ji plastic ni akɛtsuɔ nii daa gbi lɛ, amɛhe nitsumɔ fa ni eyeɔ hewalɛ babaoo fe shika ni akɛtsuɔ plastic nibii ni ji 1 kɛ nɔ ni ji 2 lɛ he nii. Yɛ afii fioo ni eho lɛ amli lɛ, nitsumɔhei babaoo ni tsuɔ jwɛi ni akɛtsuɔ nii ekoŋŋ yɛ United States lɛ ehɔ̃ɔ jwɛi ni akɛ plastic efutu mli lɛ amɛha Asia maji lɛ, shi afii enyɔ ni eho nɛ lɛ, nɛkɛ maji ni yɔɔ Asia nɛɛ gu maŋsɛɛ plastic jwɛi ni akɛbaa maŋsɛɛ lɛ.
Ani shishinumɔ yɛ plastic ni akɛtsuɔ nii ekoŋŋ lɛ he? Kɛha plastic kɔɔpoo ni ji 1 loo nɔ ni ji 2 lɛ, hetoo lɛ ji hɛɛ, shi eji nɔ ni jɛɔ mli baa ni yɔɔ awerɛho waa kɛha plastic nibii ni akɛtsuɔ nii ekoŋŋ lɛ ni wa lɛ.


Be ni akɛbaatsu nii: Alemle-21-2022

Kɛ oshɛɛ sane lɛ amaje wɔ: